Podcast ehk taskuhääling on muutunud üheks populaarsemaks viisiks sisu tarbida – trennis, autoroolis või õhtul diivanil. Ka ettevõtted kasutavad podcast’e üha enam turunduses ja kogukonna loomisel. Selles artiklis selgitame, mis on podcast, kuidas see tehniliselt töötab, millised žanrid ja formaadid on levinud ning kuidas podcast valmib.
Mis on podcast?
Taskuhääling (inglise keeles podcast) on standard, mis võimaldab tellija arvutis töötaval programmil märgata lisandunud saateid ja laadida need automaatselt alla. Enamasti mõistetakse podcast’i all digitaalset audio- või videofaili, mida levitatakse internetis ja mida saab veebivoogude kaudu laadida arvutisse või kaasaskantavasse meediapleierisse.
Kuna kuulaja valib ise, millal ja milliseid saateid kuulata, räägitakse podcast’ist ka kui asünkroonsest raadiost. Erinevalt tavalisest nõuderaadiost ei pea kuulaja uusi saateid ise otsimas käima – need jõuavad tema seadmesse automaatselt. Adam Curry on nimetanud taskuhäälingut meediumiks, mis loob kõigile võimaluse ise raadiot teha, selle asemel et seda lihtsalt kuulata.
Kuidas podcast tehniliselt töötab?
Podcast töötab samal põhimõttel nagu RSS-voo lugeja või uudisteagregaator – vahe on vaid selles, et tekstifaili asemel levitatakse audio- või videofaili. Avaldaja kirjeldab uut saadet XML-põhises RSS-failis, märkides kuupäeva, pealkirja, kirjelduse ja lingi helifailile. Helifail lisatakse RSS-i manusena, mida võimaldab RSS 2.0. Podcast’e saab levitada ka Atom-vormingus.
Podcast ei pea olema ainult heli: videovormis saateid nimetatakse ka vidcast’ideks ja neid kasutatakse näiteks mittelineaarse televisiooni puhul, kus vaataja ise otsustab, millal ja kus saadet vaadata.
Kust sõna tuleb?
Ingliskeelsed terminid podcast ja podcasting võeti kasutusele 2004. aastal, liites sõnad iPod ja broadcast (ringhääling). Esimesena pakkus termini välja Ben Hammersley ajalehes The Guardian ilmunud artiklis “Audible revolution”. Eesti keelde tõlkis Tilde peatoimetaja Valli Voor sõna podcast “taskuhäälinguks” – analoogselt sõnaga ringhääling. Ühte saate osa soovitatakse nimetada saatelõiguks. Terminit tutvustas laiemalt Peeter Marvet, kes pakkus välja ka sõnad “paunhääling” ja “rahvahääling”.
Lühike ajalugu
1999. aastal arendas Ramanathan V. Guha välja esimese RSS-i versiooni. 2000. aasta detsembris lisas Dave Winer RSS 0.92-le manusemärgendi, mis võimaldas edastada voo kaudu helifaile. 2003. aastal pakkus Adam Curry välja skripti, mis tõstis MP3-failid automaatselt iTunesi ja sealt iPodi.
Eestis hakati taskuhäälingut kasutama 2005. aasta veebruaris, kui Peeter Marvet pani üles Kuku raadio “Libauudised”. 2. märtsil 2005 ilmus esimene “Tehnokrati” saade, kus Peeter Marvet ja Henrik Roonemaa tutvustasid podcast’i kui nähtust.
Populaarsed žanrid
- Uudised – näiteks “Äripäeva raadio” või “The Daily”.
- Poliitika – erakondade ja sündmuste analüüs, näiteks “Poliitikaguru”.
- Uuriv ajakirjandus – tõsielulised lood, mida lahatakse mitmes saates.
- Krimi – näiteks “Kikimoorid” ja “Eesti roimad koos Andres Anveltiga”.
- Sport – näiteks “Pallist pallita”.
- Eneseabi ja elustiil – vaimne heaolu, töö- ja eraelu tasakaal.
- Popkultuur – filmid, muusika ja videomängud.
Levinud formaadid
- Intervjuu: saatejuht kutsub külalise ja fookus on külalisel.
- Koosjuhitud vestlussaade: kaks või enam saatejuhti arutavad teemat; oluline on omavaheline keemia.
- Monoloog: üks saatejuht – algajale lihtne, kuid võib muutuda üksluiseks.
- Jutustav: sarnaneb audioraamatule ja sobib hästi krimi- ja ajaloosaadetele.
- Lühiformaat: umbes 10-minutilised episoodid tavapärase 40 minuti asemel.
Kuidas podcast valmib?
Podcast’i teekond ideest kuulajani jaguneb kolmeks põhietapiks:
- Tegemine ja üleslaadimine: luuakse digitaalne audio- või videofail ja laaditakse see veebiserverisse. Toetatud vormingud on näiteks MP3, M4A, MP4 ja MOV.
- Leitavaks tegemine: failile koostatakse RSS-manusega voog, mis avaldatakse püsival veebiaadressil, ja kuulajaid teavitatakse saate olemasolust.
- Allalaadimine ja kuulamine: kuulaja lisab voo aadressi oma podcast’i rakendusse, mis laadib uued saated automaatselt alla.
Taskuhäälingu üks põhiideid on, et see pole ainult professionaalide pärusmaa – podcast’i võib teha igaüks ja vajalikke vahendeid leidub kallitest professionaalsetest kuni tasuta tarkvarani.
Podcast’id Eesti raadios ja mujal
2009. aasta seisuga kasutas Eestis taskuhäälingut umbes kuus raadiojaama ligikaudu neljakümnest, nende seas Kuku raadio, Vikerraadio, Raadio 2, Klassikaraadio ja Raadio 3. Raadio kõrval kasutavad taskuhäälingut ka teised organisatsioonid – näiteks Ööülikool või astronoomiateemaline taskuhääling. Tänapäeval kasutatakse podcast’e laialdaselt meditsiinist hariduseni, samuti muuseumides, meelelahutuses ja poliitikas.
Podcast digiturunduses
Ettevõttele pakub oma podcast võimalust jagada asjatundlikkust, tutvustada inimesi ja luua kuulajatega pikaajalist sidet. Vali formaat, mida suudad regulaarselt toota, ja pea kinni avaldamisrütmist – nii on kuulajatel lihtsam saadet jälgida.